Otsi lõpetajat:

Mart Veelmaa

  • Vabade kunstide teaduskond
  • Kaasaegne kunst
  • ma
  • ENESEKAEMUS: METSA JA LOODUSE MÕJU KAASAAEGSE KUNSTI LOOMISELE
  • Juhendaja(d): Jaan Toomik
  • installatsioonid, videod, maalid

Autor meenutab: „Esimene foto minust on tehtud, kui olen paarikuune ja vaatan aknast välja. Ema sõnul jälgisin sel hetkel üksisilmi akna taga tormituules kõikuvat mändi. Mida ma võisin imikuna teada mändidest või puudest üldse? Igal juhul mitte selle elu teadvuse ja teadvustatuse tasandil. Samas, siiski midagi piisavalt olulist, et kombata nähtavat oma imiku meelega.“

Installatsioon “Iglu kuldse draakoniga”. Leidmaterjalid, kuldne värv, vitraaž.
Autor igluga.

Ja jätkab: „Hiljem ja ka tänapäeval, kui vaatan männi tugevaid oksi, meenutavad need mulle Hiina müütilisi draakoneid. Nüüdseks, kui mul on mändidega üle viiekümne aasta kogemust, näen neis ikka maagiat ja müütilisi tegelasi.“

James George Frazer kirjutab raamatus „Kuldne oks“ puude maagiast. Ta markeerib mõistega „kuldne oks“ puuvõõrikut, mis kasvab tamme küljes ja püsib seal haljana ka siis, kui tamm ise on raagus. Niimoodi, maa ja taeva vahel olevana, on temas maagiline vägi sees: „Mõttele, et tamme elu peitub tamme võõrikus, sai tõenäoliselt aluseks tähelepanek, et talvel jääb tamme otsas kasvav puuvõõrik haljaks, kuna tamm ise on raagus, kuid mõttele võis kinnitust leida ka taime asukoht: ei kasva see ju välja mitte maast, vaid puutüvest või – okstest. Algeline inimene võis arvata, et nagu ta ise, nii on ka tammehaldjas püüdnud paigutada oma elu mõnda turvalisse paika ning valinud selleks otstarbeks puuvõõriku, mis teatud mõttes ei asu maa peal ega taevas ja võib seetõttu näida kaunikesti turvalise paigana.“ (Frazer, 2001)

„Iglu“ kohale kaarduv kuldseks võõbatud männioks on pärit autori maakodu aiast ja rippus seal tormis murdununa maa ja taeva vahel ligi pool aastat. Võiks järeldada, et nii kaua, kui oksa on võimalik hoida õhus, püsib ka maagia ja kaitse. Püsib ka lootus, et tee tagasi metsa ja loodusega ühenduses olemisse on alles. Või on meie metsade tervis paigutatud kuldse oksa sisse.

Objekt „Iglu“ on mõõtmetelt väike ja ahta avaga, nii et sinna mahub sisse ronima laps, täiskasvanu saab sisse pista vaid pea. Nõnda markeerib see eraldatust, mis võib ühteaegu olla ihaldusväärne, aga samal ajal ka kammitsev. Iglu akendele paigaldatud põhivärvides vitraažid rõhutavad sakraalsust ja pühalikkust, mõjuvad maagiliselt. Nii nagu minnakse metsa puhastumist ja kaitset otsima, minnakse seda otsima ka pühakodadest. Sümboolselt tuleb end alandada väikeseks, möönda oma abitust, haavatavust, end taandada, minna tagasi algusesse, et saada kontakti.

Autori üheks eeskujuks selle töö puhul on korea-ameerika videokunstnik Nam June Paik, kelle Londonis, Tate Modernis 2019. aasta lõpul eksponeeritud tööde keskmes oli radikaalne eksperimenteerimine looduse ja tehnoloogia piiril. Tate’is eksponeeritud tööde hulgas oli telekatega aed, aga ka tühja teleka sees põlev küünal; video, kus Paik musitseerib šamanistlike rituaalide järgi ja imiteerib koioti häält, samuti koda, milles riitusi läbi viia jt. Autor arendab Paiki mõtet edasi: „Tehnoloogia ei ole konfliktis loodusega, vaid laiendus inimvaldkonnale. Samamoodi ei ole eraldatus lahus ühendusest, neid saab näha seotuna.“

Iglu kuldse draakoniga. 120 cm kõrgus, läbimõõt 160 cm
Massaažilaud puu videoga. Valge kunstnaha kattega massaažilaud, papp, video.

Kiire elutempo loob olukorra, kus vajame ka puhkamiseks üha enam aega. Mida enam rabeleme, seda enam läheme oma maavarade kallale. Sageli taastumatute varade kallale, nii et vajame tasakaalustamiseks meditatsiooni, head sööki või vägiaineid, et pingutustest tekkinud tühjust täita.

Autor katsetamas massaažilaua ja video mõju
Autor katsetamas massaažilaua ja video mõju
Video, mida kõhuli olles massaažilaua ahtast august vaadata

Teisalt on hedonism au sees. Inimesed postitavad sotsiaalmeedias teateid toidunaudingutest rabateede maaliliste piltideni välja. Samal ajal kui inimesed püüdlevad naudingutega seotud õnnetunde poole, on see siiski ajutine seisund, mis võib puruneda, kui inimese elu tabab kriis või raskus.


Autor pakub tööga „Massaažilaud puu videoga“ võimaluse topelt lõõgastuseks ja naudinguks. Nagu loodus puudutab nii hinge, keha kui ka vaimu, assotsieerub massaažilaud nn väljastpoolt tuleva mõjutusega, mis „kliendi“ endale allutab. Hetkel, mil oled end usaldanud kellegi teise käe alla, võtab see sind üle, meeldib siis või mitte. Nagu looduski laotab võimsuse inimese üle, olles kas puhastav, hirmutav või süütunnetest valulik.

Peatoe tilluke ava on kõhuli lamajale iseenesest ebamugav, pea on surve all, veri voolab näkku, nägemisväli aheneb. Massaaži protseduur sunnib sind olema mõttes endaga, tajuma kogemust kehaga ja näoga pisikesest pilust läbi surutuna vaatama ‒ mitte midagi.

Autor liidab need kaks kogemust üheks. „Kliendil“ on võimalik valgel nahast massaažilaual lõõgastavas poosis olles männipuu tüve vaadata. Ühte puud. Ühte elusolendit. See kogemus võib mõjuda ka kui pihitool, kus mõelda, mis seisus on metsad ja loodus tervikuna.

“Valge lateksvärviga maalitud autod vineerist metsamaastikul”. 75×73 cm, vineer, lateksvärv, akrüülvärv.
“Valge lateksvärviga maalitud autod vineerist metsamaastikul”. 75×73 cm, vineer, lateksvärv, akrüülvärv.
Video „Las ma ammutan jõudu“, pikkus 2 minutiti ja 19 sekundit
Käesolevas töös otsib autor kontakti Käsmu metsa ja rannapiiriga. Olles justkui välja lõigatud kiirustavast maailmast, siseneb ta inimtühja rannametsa. Seal sooritab ta rituaali – hüpates erinevatesse puudesse kinni, luues kontakti, mille läbi enda ja puudega kõneleda.

21 päeva metsas: praktikad ja tähelepanekud
Märtsi algusest kuni mai keskpaigani võttis autor 21-l päeval ette retke metsa ja kohtus loodusega lihtsalt olemise, teadvustamise tasandil, ilma praktilise või asise eesmärgita. Neid looduses viibimisi võib nimetada jaapanlaste eeskujul metsakümbluseks.
Enamikul kordadel, kui ilm võimaldas, pikutas autor metsaalusel ja kaardistas ning tunnetas enda ümber ja enda meeles toimuvat. Algsest plaanist kõik metsas toimunud sisekaemused videosse jäädvustada, sai hiljem mõttepäeviku pidamine, sest just metsas ja hiljem sealt naastes tekkisid mõtted, mis antud uurimist toetasid. Siinkohal ongi ära toodud 21-päevase enesekaemuse projekti käigus ja mõjul tekkinud tajumised, taipamised, mõtted, mis on esitatud kronoloogilises järjekorras:
1. „Ei ole lihtne meelt tühjendada, kui oled metsa tulnud kindla eesmärgiga. Kui oled pikemalt, siis saab teha tähelepanekuid.“ 6.03.2020
2. „Soome loodusturismi giidi õpingute käigus pidime tegema loodustähelepanekuid. Mu õppejõud soovitas end samblas rullida, et siis tunneb kõige paremini lõhnu: kirbet kõdu. See on ka praegu tuntav.“ 7.03.2020
3. „Huvitav, mõtteid ei tule, on ainult nägemine – näe, sätendav ämblikuvõrk.“ 8.03.2020
4. „Sammal on pehme, niiske, õhk on karge. 14.03.2020
5. „Kui oled metsas, siis mets võtab sind üle, saab olla, kas üks või teine, mitte mõlemat koos.“ 15.03.2020
6. „Loodus on põhikoht, aeg-ajalt tuleb väljas käia, näiteks kunsti tegemas.“ 21.03.2020
7. „Tunne on loodus, mõte on kaasaegne kunst.“ 28.03.2020
8. „Loodus on alati üle.“ 29.03.2020

9. „Mina tunnen võõras metsas ka hirmu, kui üksi lähen. Siis pean alustuseks rahunema.“ 3.04.2020
10. „Ilmselt ei ole ma sügava metsa inimene, mõtted tulevad pigem avaruses.“ 4.04.2020
11. „Kunstnik on kui vaatleja looduses, eristub loodusest, ei kohandu loodusega.“ 5.04.2020
12. „Mida on mul kaasaaegse kunsti jaoks lauale panna?“ 11.04.2020 13. „Kui uurid samblikke, siis nende mustrid on ise nagu kunstiteosed.“ 12.04.2020
14. „Esimene foto on minust, kus ema sõnul vaatan tormituules kõikuvat mändi.“ 18.04.2020
15. „Iglu on eraldatus loodusest, sa oled oma ruumiga seal, ei saa ühendust.“ 19.04.2020
16. „Mulle meenutavad männioksad suuri Hiina mütoloogilisi draakoneid. Neid ka ju pole olemas, on maagia.“ 25.04.2020
17. „Loodus oleks nagu suur supermarket, maardla, mille varusid püütakse kullaks muuta.“ 26.04.2020
18. „Märkamine toimub ühest olekust teise minemisel, kui sa enam ei ole kinni praktilises, aga pole veel ka jõudnud n-ö fredjussistuda.“
19. „Loodus tekitab ebausku, maagiat, kunstis peab ka maagiat olema ja tekkima je ne sais quoi faktor.“ 2.05.2020
20. „Ainult peegeldus loeb kõiges.“ 3.05.2020
21. „Ma tegelikult ei tea, kas metsas ja looduses kaua viibimine võtab himu kaasaegse kunstiga tegeleda või just tuleb mingeid ideid. Siiani tekkis ports harali mõtteid.“ 9.05.2020

Video dokumentatsioon 21 päeva metsas
Video dokumentatsioon loomingulisest perioodist enesekaemuse perioodi vältel