Otsi lõpetajat:

Kristin Kutti

  • Kunstikultuuri teaduskond
  • Kunstiõpetaja
  • ma
Ilona Kroon Marjam Tamm
  • Loovust mõjutavad tegurid ja loovustõkked kunstitundides III kooliastme näitel
  • Juhendaja(d): Jane Remm, MA

Kunstihariduse seisukohast on oluline teadmine, et kunstiõpetus ei seisne mitte ainult valdkondlike tehniliste oskuste õpetamises, vaid ka teiste oluliste pädevuste arendamises, nagu suhtlemisoskus, koostööoskus, kriitilise mõtlemise oskus ja loov probleemilahendusoskus. Loovust pärssivaid väliseid tegureid on õpetajal võimalik vähendada läbi õppetöö. Lisaks õppetöösse planeeritavatele kunstiainega seotud tegevustele on vaja õpilastel aidata teadvustada loovuse arenguks vajalikke oskusi, õpetada õpilasi analüüsima iseennast, tunnetama oma potentsiaali ja arengu kitsaskohti. Väliseid mõjutegureid, sealhulgas õpetamist ja hindamist võiksid õpilased tajuda pigem informeerivana, motiveerivana ja toetavana kui kontrollivana. Välise motivatsiooni muutmine toob endaga kaasa ka tõenäolised sisemised muutused enesemääratluses ja loovustõkete vähenemise. Ideaal, mille poole kunstitundides püüelda on õpilaste pädevuste areng tasemele, et ta oskaks oma loovvõimeid edaspidises elus sobival viisil kasutada ja loovustõkkeid ei esine.

Magistritöö eesmärk oli kaardistada loovust mõjutavad tegurid ja välja tuua kunstitundides esinevad loovustõkked. Magistritöö teoreetiline osa toob välja loovust mõjutavad tegurid, millele tugines ka empiiriline uurimus. Uuringu käigus leiti vastus uurimisküsimusele, missugused loovustõkked esinevad III kooliastme õpilastel kunstitundides. Uuring viidi läbi 8-ndate ja 9-ndate klasside õpilaste seas ühes Eesti koolis.

Empiiriline uurimus tõi välja, et uuritud õpilased on küll teadlikud, et neil on olemas potentsiaal olla loov, kuid nad tegutsevad oma mugavustsoonis ja kalduvad ebakindlusele, mida suurendab sõltuvus välisest tasustamisest (hindamisest). Uuritud õpilased on valmis probleemide tekkimisel kasutama oma teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuid divergentse mõtlemisoskuse vähesus võib olla loovust pärssivaks teguriks ning hirm ebaõnnestumise ees suurendab harjumuste kohaselt tegutsemist ja püüdu reeglitele alluda.

Kristin Kutti Magistritöö Loovust mõjutavad tegurid ja loovustõkked kunstitundides III kooliastme näitelDownload
Teemapüstitus sai tõuke mitmest asjaolust ja tähelepanekust nagu juurdunud eksiarvamused loovuse kohta ja loovusega seotud kitsaskohtade märkamine kunstitundides. Teadmine, et loovust ja loovat probleemilahendusoskust hinnatakse kui 21. sajandi põhioskust, pani mõtlema, mida kunstiõpetaja saaks teha õppetööd planeerides loovust pärssivate tegurite vältimiseks. Enamus autoritest on oma loovuse teooriad ja uuringute tulemused esitanud loovuse arengu lähtekohast ja loovustõketele on vähem tähelepanu pööratud.
Kuna vastav teave kompaktsel kujul ei olnud kättesaadav, siis magistritöö eesmärgiks saigi esmalt kaardistada loovust mõjutavad tegurid ja seejärel välja tuua kunstitundides esinevad loovustõkked. Uuritavateks valiti III kooliastme õpilased, sest teismeeas toimuvad sündmused on määrava tähtsusega edaspidises elus ja ka loova potentsiaali avaldumises.
Loovuse käsitlused hõlmavad mitmeid loovuse arengu mõjutegureid nagu isiksus ja tema pädevused; probleemilahendusvõimekus (sh loovmõtlemine), motivatsioon ja loovuse avaldumist toetav keskkond ning ressursid. Loovustõkked on oma olemuselt loovust mõjutavad tegurid, mis sisaldavad endas mitmeid piiranguid ja tingimusi, mis mõjuvad loovusele pärssivalt või takistavad selle arengut. Magistritöö teoreetilises osas on välja toodud eelkõige neid loovust mõjutavaid tegureid, mille suunamine on võimalik kunstiõpetaja töös. Need tegurid olid ka aluseks ka empiirilise uurimuse koostamisel.
Andmekogumine toimus ankeetküsimustikuga, mis koosnes 27-st väitest, mis aitasid kaardistada õpilaste hinnangute alusel nende loovust mõjutavaid tegureid. Valimis osalesid ühe kooli 8-9 klasside õpilased, kokku täideti 63 ankeeti. Uurimistulemused on magistritöös esitatud tabelitesse koondatuna, et säilitada edaspidi võimalus soovijatel andmeid võrrelda. Esitluses on uurimistulemused kiirema ülevaate saamiseks esitatud tulpdiagrammidena. Järgnevalt esitatud olulisemad uuringust lähtuvad tulemused tõid esile ka kunstitundides esinevad loovustõkked. Tulemuste ja sellest saadud järelduse põhjal võib oletada, et sarnased loovustõkked esinevad sama vanuseastme õpilastel ka teistes koolides.
Enese mitteloovaks pidamine ja sisseõpitud harjumuste kohaselt tegutsemine võivad olla loovustõketeks. Valimi hulgas võib õpilaste enesemääratlust loova isikuna pidada heaks tulemuseks, rohkem oli positiivseid arvamusi, kuid samas väitis enamus õpilastest, et nad teevad asju nii nagu nad on harjunud tegema, mis näitab, et õpilased pole valmis lahkuma oma mugavustsoonist ja tegema asju uutmoodi, mida loovus eeldab.
Lisaks on loovuse avaldumiseks vajalik võtta riske ja olla avatud arvamuste paljususele ning uutele kogemustele, tehtud vigu aktsepteerida ja ebaõnnestumistest õppida. Uuring tõi esile, et rohkem, kui pooled uuritud õpilased on ebakindlad ja pigem väldivad situatsioone, mille tulemustes nad ei ole kindlad. Ühtlasi jätavad nad küsimustele vastamata, kui ei teata õiget vastust. Siinkohal saan välja tuua loovustõkkena ebaõnnestumise hirmu.
Motivatsiooniga, mis on stimuleeritud isiklikust huvist ja uudishimust, kaasneb soov õppida rohkem integreeritud oskusi. Seega õppimise ja loovuse seisukohast on oluline, et õpilastele pakuksid kunstiülesanded huvi. Uuritud õpilaste puhul loovustõkkeid sisemises motivatsioonis ei esinenud.
Väline surve nii õpetajapoolse hindamise kui ka kaasõpilaste arvamuste läbi, võib loovust pärssida. Sisemine konflikt väliste ootuste ja reeglitega võib ebaõnnestumise hirmu veelgi suurendada. Hindamise ja väljastpoolt tuleva tasu kaardistamisel loovust mõjutava tegurina selgus, et uuritud õpilastele läheb korda väline hindamine – õpilased kardavad enda hinnangul alati või enamasti saada tehtud töö eest halba hinnet ning peavad alati või enamasti õpetaja heakskiitu tähtsaks. Samas kaasõpilaste arvamused uuritud õpilasi väga ei mõjuta.
Väited reeglitesse suhtumise osas tõid esile vastuolu – kuigi õpilased andsid hinnangu, et etteantud reeglid piiravad nende loovust, eelistavad nad siiski pigem seda, kui neile öeldakse täpselt ette seda, mida tegema peab. Ülemäärane reeglitest kinnipidamine võib osutuda loovustõkkeks.
Konkurents, mis on oluline edasiviiv jõud, võib panna õpilased tegutsema välise tunnustuse nimel ning muutuda seetõttu ka üheks loovustõkkeks. Kui lapsed panna konkurentsisituatsiooni, kus neid võrreldakse teistega ja vaid üks saab olla esimesel kohal, siis tekib lapses hirm kaotada ja soov teisi iga hinna eest edestada, et vältida pettumust. Väited konkurentsi kohta valimi hulgas loovustõkkeid esile ei toonud.
Loovuse seisukohast on olulised pädevused, mis on seotud isiku valdkondlike teadmiste ja oskustega ning võimega probleemide lahendamisel neid rakendada. Loovaks tegevuseks vajalike mõtlemisoskuste puudumine või ülesande keerukus võivad olla loovustõketeks. Uurimistulemuste põhjal võib öelda, et valmis osalenud õpilased on valmis kunstitundides kasutama oma teadmisi, oskusi ja kogemusi probleemide lahendamisel, kuid divergentne ehk siis mitmesuunaline mõtlemisoskus vajaks täiendamist. Ülesannete jõukohasus ja valikute tegemise oskus ei olnud antud valimi puhul probleemiks.
Loovprotsessi inkubatsiooniperioodil on vaja aega, et lasta mõtetel selgineda. Väsimus ja ülekoormus tekitavad stressi ja vähendavad loovust. Siinkohal kalduvust loovustõketele uuritud õpilaste seas ei esinenud. Töövahendite kvaliteeti pidasid küll oluliseks rohkem kui pooled õpilastest, kuid see tulemus vajab täpsustavaid küsimusi, et selle põhjal loovustõkete ilmnemise kohta anda üldistavat hinnangut.
Teoreetilisele uurimusele tuginedes saab välja tuua isiksuse ja väliste tegurite vastastikmõju loovas enesemääratluses ja loovuse avaldumises. Enesemääratlus tekib läbi isiksuse arengu, keskkonna ja sotsiaalsete suhete. Konflikt minatunnetuses võib esile tuua loovustõkkeid.
Empiiriline uurimus tõi välja, et uuritud õpilased on teadlikud, et neil on olemas potentsiaal olla loov. Antud hinnangute põhjal on võimalik välja tuua tegutsemise oma mugavustsoonis ja kalduvuse ebakindlusele, mida suurendab sõltuvus välisest tasustamisest (hindamisest). Uuritud õpilased on valmis probleemide tekkimisel kasutama oma teadmisi, oskusi ja kogemusi, kuid divergentse mõtlemisoskuse vähesus võib olla loovust pärssivaks teguriks ning hirm ebaõnnestumise ees suurendab harjumuste kohaselt tegutsemist ja püüdu reeglitele alluda.
Viidatud allikate loetelu on leitav magistritööst.
Ilona Kroon Marjam Tamm