Kadi Reintamm

• Ma pean hakkama saama
• Juhendaja(d): Minna Hint
• Installatsioon, akvarellmaal, siiditrükk, päevik, erinevad leidmaterjalid

Kevadine kriis muutis päevakajaliseks ja põimis tugevalt kokku mu varasemalt käsitletud teemad – igavuse, üksinduse ja kaose korrastamise.

Priviligeeritud ühiskonna liikmetel oli võimalik lõigata kasu tekkinud vabast ajast. Lapsevanematele lisandus tohutu lisakoormus, muutes omakorda ka aja vangistavaks piiranguks. Kaose korrastamine on muutunud lõputuks korduseks, millel ei näi olevat lõppu, võimendades abituse tunnet. Tundes olukorra absurdsust – kui ühelt poolt suunas mind emalik empaatia ja kohusetunne, teiselt poolt ebavõrdsuse vastu võitlev feminist – leidsin end unistamast võrdväärsest ühiskonnast.

Installatsioon illustreerib mu isiklikku (ilmajäetuse) koormat – kaootilist kogemust isolatsioonis pere keskel rööprähklejana püüdes lahendada kõiki töötamise ja pereeluga kaasnevaid muutuvaid konflikte. Hakates nägema korduvaid mustreid enda ümber jõudsin ebavõrdsuse uurimiseni. Mind on saatnud lõputu “ma ei ole piisav” tunne, mida on võimendanud ühiskondlik individualism, edumeelsuse tunnustamine ja hätta jäänute avalik maha tegemine. Mida sügavam on tuntav ebavõrdsus, seda vähem pakub lootust tulevik. Mida rohkem on piiranguid, seda vähem on võimalusi ja ruumi distanseerumiseks – seeläbi vähendades ka kaose korrastamise võimalust.