Triinu Oberšneider

• Ühisruum. Mere pst, Ahtri tn ja Põhja pst ümbermõtestamine
• Juhendaja(d): Andres Alver, Douglas Gordon

Tallinna Kesklinn jagab omavalituse ida ja lääne pooleks ning surub kogu liikluse mõne kilomeetri pikkusele lõigule mere ja Ülemiste järve vahel. Sellest tulenevalt on südalinn argipäeviti aktiivses kasutuses nii sihtkohana kui ka läbisõiduks. Tihedas tänavavõrgustikus domineerivad suures osas autod, ühistransport liigub kahanevas tendentsis ja jalgratta kasutamine on pea olematu. Hiljuti valminud Reidi tee pakub küll pargiliku kergliikluse maastiku, kuid põhiosas on suunatud ikkagi sõidukitele.

Seoses sadama piirkonna arendustega ning sihiga muuta Tallinn merele avatuks, kerkib järjest enam esile Mere puiestee, Ahtri tänava ja Põhja puiestee ala, kus Põhjaväila rajamisega loobuti kvaliteetse jalakäijaruumi loomisest. Nüüd, kui ehitustegevus Admiraliteedi basseini ääres täies hoos, on viimane aeg olukorda parandada ning autostumist pidurdada.

Saavutamaks inimmõõtmelist linnaruumi, tuleb hakata väga tugevalt ja selgelt soodutama jalgsi või rattaga liikumist. Autode tahaplaanile lükkamine aitab elavdada tänavapilti ja majandust ning vähendab ökoloogilist jalajälge. Samuti paraneb inimeste tervis, kuna füüsiline aktiivsus tõuseb ja linna saastetase väheneb.

Tallinna kesklinna ühisruum Mere puiestee, Ahtri tänava ja Põhja puiestee planeeringuna püüab luua tänapäevast, kõiki osapooli arvestavat linnaruumi vanalinna, Kalamaja, sadama ja kesklinna vahele. Vähendatud, kuid loogilise võrgustikuna hoitakse sõidukid lähestikku, kasutades kitsamaid radu ja ümbritsevat haljastust liikluse tempo rahustamiseks. Jalakäijatele tagatakse mitmeid ülekäike, et kaetud oleksid kõik tänavasihid ning suuri ringe tehes liikumistahe ei kaoks.

Hetkel olematult organiseeritud bastionivööndi osa jaotatakse planeeringuga erinevateks tsoonideks, kus kohtuda, jalutada ja sporti teha. Turistidele lisanduvad viited ajaloolisele kihistusele haljastuse ja katenditega. Kogu piirkonda raamistab taastatud glassiipuiestee – kogu vanalinna ümbritsev pärnaallee.

Ahtri tänav, mis jääb kahe hoonestusala vahele, kujuneb linlikumaks piirkonnaks, kus tekivad selgelt tajutavad frondid ning samas jätkuvad Reidi teest lähtuv tänav ning kergliiklustee. Sealne väike muinsuskaitsealune Siimeoni kirik tõstetakse esile ehitusjoone muutmisega ning antakse uus potentsiaal vaatamisväärsusena.

Planeeritud lahendus annab inimestele rohkem ruumi, kuid arvestab seejuures ka sõidukitega ja vajadusega läbiva tee jaoks. Liikluskoormused ja läbilaskevõimsused on jäetud tähelepanuta, et anda uus suund — tule autost välja.

Planeeringu alused

Planeeringu peamiseks aluseks on inimmõõtmelise, sõbraliku tänavaruumi loomine.

Vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ on inimmõõtmelise planeerimise aluseks inimeste vajadustest lähtumine, turvalisus ning jalgsi ja rattaga liikumise soodustamine.

Lähtudes Jan Gehli ja Jeff Specki mõtetest võimaldab inimmõõtmelise linna ruumi loomine tänavaid inimeste kohaolu abil elavamaks ja turvalisemaks muuta.

Suurenev füüsiline aktiivsus parandab tervist ning autost loobumine aitab keskkonda säästa ja kulutamata kütuselt raha kokku hoida.

Ka astuvad jalutajad suurema tõenäosusega hetke emotsiooni ajel kauplustesse ja kohvikutesse elavdades sellega majandust.

Inimmõõtme saavutamiseks tuleb tagada efektiivne ühistransport. See peab olema samaväärne või lausa andma eelise isikliku auto kasutamise ees.

Sama oluline on luua head võimalused jalgratturitele, sest neid ei tule juurde enne kui tingimused on sobivad. Tallinn on seejuures piisavalt väike ja siinne kliima ei ole kehvem kui näiteks Kopenhaagenis, kus rattakasutajate hulk on suur. Kliima soojenemisest tulenevad pehmemad talved pikendavad veelgi mugavat sõiduaega.

Loomulikult peab ka olema ajend planeeritud linnaruumi tulemiseks ja seal peab olema võimalusi erinevatele inimestele ja sotsiaalsetele gruppidele. Kuigi kaubanduse ja teenustega on võimalik inimesi kohale meelitada, ei tohiks see olla ainus tõmbenumber.

Ahtri tänav

Ahtri tänav moodustub täna kahest hoonestusega eraldatud sõidusuunast. Ruumijaotuse muutmiseks on suunatud sõidukid tänava lõunaküljele, kus olemasolevast hoonestuses tulenevalt on pikad varjud.

Tänava ühele poole jääb 2 + 2 realine sõidutee, mille keskel on kõrghaljastusega eraldusriba. Teisele poole avar jalakäijate ala, mida läbib eradi tähistatud jalgrattatee, et oleks võimalik piisava tempoga sõita.

Ahtri tänava ehitusjoon nihkub põhja poole, et tuua väike muinsuskaitsealune Siimeoni kirik esile.

Tänava keskosasse moodustuvad siilukujulised hoonestustriibud, mida katkestavad ristisuunalised läbipääsud. Ristsuunalisi sõidutee ületuskohti lisandub tänavale selliselt, et nende vahemaa ei ole enam kui umbes 100 meetrit ja kõik tänavasihid oleksid kaetud.

Planeeritud hoonestus on erinevate kõrgustega, arvestab olemasolevate mahtudega ja struktuuriga. Mitmed hooned on paarikorruselised, et hubast keskkonda luua. Et hooned liiga pikaks ei kujuneks, on need pigem mitmeks väiksemaks jaotatud. Hoonestust liigendavad väljakud hakkavad toimima koos hoonestusega ning võimaldavad neil osaleda linna ruumis.

Väikese Rannavärava haljak

Praegune autoparkla kaob ja asemele tuleb vallikraavi meenutava tiigiga haljak. See on koht, kus vabal päeval pikniku pidada ja tööpäeval lõunat süüa.

Linnahalli ja Paksu Margateeta vaheline ala

See tsoon asub tänavate nurgal ja ühendab kõige otsesemalt Vanalinna A-terminali ja kruiisilaevade terminaliga, aga ka Kultuurikatla ja Linnahalliga. Suur ala võimaldab sellest tulenevalt mahutada palju inimesi, kes saavad oodata, liikuda trammi peale, vanalinna, kesklinna või Kalamaja suunal.

Kultuurikatla kvartal

Praeguse tankla asukohta on juba varasemalt kavandatud linnavalitsuse uut hoonet.Võimsa Linnahalli esise väljaku rõhutamiseks luuakse sümmeetriliselt joonduvad fassaadid. Kultuurikatla ette jääb väljak, et suursündmustele minemad inimesed ära mahuksid.

Ette on nähtud ka ühendus Rumbi ja Kalaranna tänavate vahele, et sõidukid sadama poolt edasi suunata.

Skoone bastioni vallikraav

Pikk, bastionit ümbritsev park pakub erinevaid võimalusi nii lastele kui ka täiskasvanutele ning läbikäidava asukoha tõttu on ka mugavalt kättesaadav.

Park algab ranna osaga, kus veemõnusid nautida.

Vallikraavi üks ots on suunatud lastele mõeldud atraktsioonidele. Seal, madalamas osas, on võimalik eksponeerida kontreskarpmüüri, mis praegu maa sees peidus on.

Pargi teine ots on suunatud pigem täiskasvanutele spordi tegemiseks. Äsja lõppenud eriolukord tõi eriti hästi esile ohutumates välitingimustes liikumise vajalikkust.

EKA väljak

Piirkond Põhja puiesteest Rannamäe teeni on tühi nagu lõuend, selleks, et pakkuda neutraalset pinda kunsti esitlemiseks.

EKA uus galeriihoone markeerib kunagise Uue Kontrgardi asukohta. Galeriihoone on lihtne ja õhuline, et esitletav oleks nähtav ka sisenemata. Galerii koos väljakuga pakub mitmekesiseid võimalusi üliõpilaste teoste esitlemiseks ning läbikäidav piirkond aitab nähtav olla.

Mere puiestee

Rotermanni kvartali hoonetes on mitmeid restorane ja söögikohti, mille pargivaatega väliterrassid võiksid suuremad olla. Seega on suhteliselt vähese liiklusega Mere puiesteel autod ja trammid ühele rajale suunatud, et kõnniteed laiemaks teha. Hoonete poole tekib nii öelda topelt kõnnitee – suvel on restorani ees õu ja eemal jätkuvalt eraldi kõnnitee ning talvel saab liikuda hoonele lähemal.

Planeering

Planeeringu tulemusena autode arvelt vabanenud ruum läheb jalakäijate ja ratturite kasutusse ning kogu ala saab uue hingamise.

Olukorras, kus Tallinna sadama ala ei ole enam perifeeria, ei saa öelda, et Põhjaväil on südalinna piiril – see on hõlmatud selle sisse ja peab kujunema linnatänavaks. Ahtri tänava, Mere puiestee ja Põhja puiestee planeering ei takista sõidukite läbipääsu, kuid annab märku, et autojuht ei ole maanteel vaid linna keskuses. Jalakäijate alad ja pargid toetavad liikumist ning Ahtri tänava väiksema mahuline hoonestus soosib väikekaubanduse teket. Väljaarendatud mitmekülgne pargivöönd soodustab liikumist ja ajaveetmist.