Taavi Teevet

• "MÄLETADES SURMA" X kohtumist surmaga.
• Juhendaja(d): Piret Hirv, Eve Margus-Villems
• pronksivalu

Ma olin viiene.  

Istusime kaksikvend Taneliga suure toa diivanilaual(ruudukujulisel lahtikäivate lauaplaatidega laual, mis toona mängleva kergusega lennukiks võis muutuda)ja arutasime peagi saabuvat sünnipäeva . Arutasime, milline võiks olla  pidu ja kes kõik tulevad ja mida nad kingivad.

 Aasta vanemaks saamise jutt viis mõlemil mõtte rändama ja peagi jõudsime oma mõtetega surma radadele. Peagi oli mõlemal võrdlemisi selge, et ükskord, me sureme ära. Tekkis hirm ja paanika, hakkasime nutma. Järgmiseks hommikuks oli esimene “kokkupuude surmaga” ununemas ja tundus võrdlemisi tühine. Mäletan end mõtlemas, et küllap on selle teema- surma ja surelikkusega kokkupuutumine mõneks ajaks ühel pool, et küllap ma kunagi suren, aga seni on elu ilus. 

Minu, Ehte ja sepakunsti eriala tudeng Taavi Teeveti lõputöö “Mäletades surma” x kohtumist surmaga keskendub isiklikele mälestustele, millel seos  surmaga. Eelnevalt kirjutatud lõik kõneleb mu esimesest kokkupuutest surmaga. See on mu esimene arusaam enese surelikkusest.  Lugu, mis mind enese teadvuses ja alateadvuses siiani saatnud on.

Lõputöö eesmärk on eelkõige olla saatev tekst valmivatele füüsilistele objektidele, mõtestades lahti isiklike kohtumisi surmaga ja surma kohalolu minu elus, alates esimesest kohtumisest suure toa diivanilaual kuni praeguse hetkeni.

Lõputöö veebilehekülg: https://taaviteevet.wixsite.com/loputoo