Nele Marie Tiidelepp

• TEMA
• Juhendaja(d): Taavi Talve, Taavi Piibemann
• installatsioon

“TEMA” on poeetiline ruumiintallatsioon. Puidust ruudu sees paiknevad kipsist puuviljad. Vormid on kohati kahjustunud, eri pooled ei ole kohakuti, vormiservad paistavad, üks vorm on poolik ja sealt voolab välja mass. Laest langeb alla valge tekstiil, millest kasvab välja tekk. Sängis lebab kortsus torso. Installatsiooni tagumine pool on sillutatud valgete kahhelplaatidega, millele langeb projektsioon valgusvihust lainetel. Seinale on teibitud lill, lillest põrandale on pudenenud paar valget õit. Põrandal on ka veega täidetud klaasist anum. Teisel pool projektsiooni vedeleb sinine rätik ning sinine värvikaart. 

On tuba, kust keegi on lahkunud. Ruum, mis põhineb mälestustel ja muljetel. Sarnaselt kirjanikule, kes loob tegelase põhinedes fragmentidel enda elust, olen loonud installatsiooni, mida asustab üks keha ja teadvus, mis põhineb minul aga ei ole mina. Puutuvad kokku magamistuba, vannituba ja meri. Tegelane kasutab neid jättes endast jälgi. Hetketi kõrgenev tähelepanu. Seosed tekivad läbi materjalide, objektide ja nende koosluste ning viivad läbi kaootilise mõttevoolu teise aega, teistesse kohtadesse. Installatsiooniga käib kaasas tekst, mis kirjeldab muljeid, tundeid, mälestusi, kujutlusi ja tegevusi, mis selles ruumis aset leiavad. Läbi teksti lugemise akti projitseerub keha, mida kujutatakse vaid kaudselt, sellesse olukorda.

Puitpõranda sooniline pind palja jala all. Diivani hõrk vetruv
tagasipõrge kehale. Vaiba libisev kindlameelsus.
Laisk hommik, ärgas pärastlõuna, ööks mahenev loojak.
Puise tooli jala krõõtsatus vastu köögi põranda plaaditud
pinda. Laudlina hõtkumine vastu kohvitassi glasuurimata
põhjarõngast.
Suka libisemine üle sääre. Pehmed sokid, mis embavad hellalt ja
pingulduvad ümber karedaks kõnnitud jalataldade.
Kamm, mis libiseb vilinal üle kahuste juuste.
Liigutus, mida iga keha peab läbima. Liigutuste jada, mida iga
keha teeb enda moodi.