Hoi Yee Cheung
- Arhitektuuriteaduskond
- Urbanistika
- ma
- Kontekstualiseeritud hävitamine: linnaprotestide taktikad liberalismi ja demokraatia vahealal
- Juhendaja(d): Leonard Ma
Magistritöö uurib seda, mis rolli võib avaliku ruumi ajutine aktiviseerimine mängida inimeste kaasamisel, ning analüüsib, kuidas poliitilisi arvamusi ruumis erinevate protestitaktikate toel väljendatakse. Üheks traditsiooniliseks protestitaktikaks on linnalise voo häirimine linnaruumis, mida rakendati aktiivselt ka 2019. aasta Hongkongi demokraatiameelsetel protestidel. Mainitud meeleavalduste puhul võib välja tuua siiski mõningaid eripärasusi. Enamasti üritatakse takistada linnasisest transpordivoogu, mida tehti ka 2019. aasta Hongkongi protestidel. Ent sealse tegevuse laiemaks eesmärgiks oli pigem häirida kapitalivoogude tavapärast liikumist linnas – st häirida seda, mida peeti just selle linna alustpanevaks „normaalsuseks“, mistõttu keskenduti iseäranis raudteevõrgule ja lennujaamale. Rahumeelsete ja suuremat jõudu kasutavate strateegiate põimimine protestiaktsioonides ning erinevad taktikad, mida nende elluviimiseks rakendatakse, on saanud kohalike linnaelanike igapäevareaalsuse osaks aasta tagasi alanud meeleavalduste algusest saati. Hongkongi 2019. aasta protestide põhjustatud linnalise koe häiringute uurimine võimaldab meil luua uusi teadmisi linnaruumi konfiguratsiooni kohta.
Hongkongi MTR raudteesüsteemis toimunud protestiürituste tekitatud vahetu ja käegakatsutav häiring.
Juulikuus Yuen Longi raudteejaamas toimunud „rongirünnaku öö“ oli oluline sündmus 2019. aasta meeleavalduste reas. Ühistransporti kasutanud protestijaid ründasid vägivaldselt gangsterid, kelle puhul polnud selge, kelle heaks nad töötasid. See rünnak vallandas pahameeletormi politsei tegevusetuse pärast. Vastuseks politsei passiivsusele korraldati 21. augustil Yuen Longis suurem meeleavaldus, millest arenes välja vägivaldne konflikt meeleavaldajate ja politsei vahel. Meeleavaldajad ei olnud varem MTR süsteemi sihikule võtnud, sest MTR rongid pakkusid kõigile olulist linnasisest ühendatust. Ent pärast augustis toimunud sündmusi ning Hiina ametiasutuste üha jõulisemat sekkumist protestiliikumise lämmatamiseks, muutusid MTR protestid oluliseks fookuspunktiks, mis omakorda mõjutas kogu Hongkongi ühiskonda. Kuigi protestijad ise olid MTR raudteesüsteemi teenuste kasutajad, seadsid nad MTR süsteemi rünnates ohtu ka oma liikumisvabaduse, mille tagajärjel tekkisid liiklusummikud, mis mõjutasid 42% hongkonglaste igapäevaseid toimetusi
Valitsus võttis kasutusele üha rangemad meetmeid linnas häiringuid tekitavate tegevuste piiramiseks, keelustades näiteks näomaskide kasutamise, kuna pea kõik meeleavaldajad kandsid identiteedi varjamiseks näomaske. Protestijate reaktsioon näomaskide keelule oli tuline, mille tõukel võeti kasutusele juba jõulisemad võtted, mis väljendusid linnaruumi füüsilise ruumi elementide silmnähtavas hävitamises.
Meeleavaldajad ründasid jaamahooneid, mistõttu MTR pidi oma sõidugraafikut koomale tõmbama. Kuna MTR süsteem on linnaelanike igapäevastes tomimises eluliselt oluline, tõi teenuse mahu vähenemine kaasa de facto liikumiskeelu. Järgneva kahe kuu jooksul pidid linnaelanikud oma igapäevaseid rutiinseid tegevusi seetõttu üksjagu muutma.
Hongkongi rahvusvahelise lennujaama (HKIA) protestist põhjustatud pikaajaline ja immateriaalne häiring
Nõnda olid meeleavaldajad leidnud alternatiivse jõulise viisi, kuidas oma häält kuuldavaks teha ning survet avaldada demokratiseerimise taastamiseks. Strateegilise kava üheks aluseks oli tekitada oht majandustegevuse hangumiseks, juhul kui meeleavaldajate nõudmisi ei täideta. Rahvusvahelise toetuse mobiliseerimiseks kasutati lennujaama protesti globaalset nähtavust. Meeleavaldajate eesmärgiks oli süvendada kohaliku väärtpaberiturgude langust, survestades majanduslike huvide kahjustamise abil kohalikke ametivõime: majanduse käekäik on Hongkongi valitsusele kõige tähtsam. Meeleavaldused lennujaamas põhjustasid rahvusvahelise lennujaama kahepäevase seiskumise, millel oli kaks olulisimat tulemust
Esiteks vähenes drastiliselt turism mandri-Hiinast, kuna turvakaalutlustel soovitati elanikele reisi Hongkongi mitte ette võtta, ent suurem osa linna iga-aastastest külastajaist on just mandri-Hiina turistid. Teiseks suurendas lennujaama sulgemine linna süvenevat majanduslikku haprust, tänu järkjärgulisele Hongkongi ettevõtlussõbraliku keskkonna maine õõnestamisele. Hongkongi vastav reputatsioon põhineb sellel, et USA tunnustab just Hongkongi kui vabaturumajanduslikku piirkonda, mis erandlikuna asub muidu kommunistlikus Hiinas. Reputatsioon on aga aluseks Hongkongi kui ülemaailmse finantskeskuse pikaajalisele stabiilsusele. Meeleavaldajate põhjustatud häiringud juhtisid tähelepanu Hiina kasvavale mõjule Hongkongi majandussfääri üle, mis omakorda tõi kaasa reitinguagentuuride negatiivse reaktsiooni. See aga tähendas suurt majanduslanguse riski kaubanduse, turismi ja rahanduse valdkondadele
2019. aasta meeleavaldused on näilikustanud seda, kuidas finantskapitali liikumisse häiringute tekitamine on tõhusam taktika kui inimkapitali mobiilsuse häirimine. See oli eriti ilmne Hongkongi juhtumi puhul, kuna Hongkongi valitsuse retoorika protestijate osas oli pigem devalveeriv, väites, et protestijate näol on tegemist inimestega, kellel ei ole ühiskonna toimimises mingit olulist rolli. Tegelikkuses esindab enamik meeleavaldajatest kas nn tuleviku tööjõudu (alla 30-aasta vanused) või nn professionaalset tööjõudu (kolmanda astme haridusega spetsialistid).
Linna demokraatia on loomupäraselt ebastabiilne nähtus, ent hiljutised sündmused Hongkongis on toonud kaasa demokraatlike väärtuste dramaatilise kahanemise. Meeleavalduste toimel on võimu kuritarvitamine ametivõimude poolt kasvanud ning sagenenud kodanike õiguste rikkumine, mis omakorda on toonud kaasa meeleavaldajate positsioonide jäigastumise. Meeleavaldajate ja ametivõimude vahelist vastasseisu illustreeris selgelt selle aasta 1. juuli protestiaktsioon, mil meeleavaldajad tungisid Hongkongi seadusandliku nõukogu hoonesse ning püstitasid selle saali bänneri sõnumiga “Mässulisi pole olemas, on vaid türannia”
Magistritöös ei üritata kirjeldada Hongkongi hiljutiste sündmuste kõiki aspekte, vaid vaadeldakse konkreetseid muutusi meeleavaldajate taktikates, et analüüsida, kuidas on need mõjutanud Hongkongi ühiskonda laiemalt. Seda tehes püütakse keskenduda linnale mitte pelgalt kui protesti asukohale, vaid samuti linnale kui ühele protesti vahenditest. Siin vaadeldakse ka sotsiaalmeedia ja globaliseerumise mõju ühiskonnale, mis väljendub iseäranis selles, kuidas meeleavaldajatel õnnestus õõnestada MTR-i ja HKIA kuvandit meediaruumis, hägustades sellega erisust ruumi tootmise ja tarbimise vahel. Nad ründasid nimetatud kohti nende olulise staatuse tõttu linnatranspordi arteritena, ning just maine kahjustus kui vahend aitas kaasa protestijate sõnumi edukale levimisele.
Digitaalsete kommunikatsioonitehnoloogiate kõikehõlmavus toetas meeleavaldajate taktikaid, võimaldades neil vahetult edastada muudetavaid linnalisi olukordi rahvusvahelisele publikule. Just laiem kõlapind aitas meeleavaldajatel edukalt avaldada survet valitsusele, mis kutsus küll esile ametivõimude kõvakäelise reaktsiooni, ent sellega omakorda suurendas Hongkongi mainele tekitatavat kahju. Need protestitaktikad paljastasid ülemaailmselt ühendatud linnaruumiliste kihistuste – majandus-, kommunikatsiooni- ja transpordisüsteemide – taga peituva potentsiaalse jõu.