María del Mar Sánchez Bernal
- Kunstikultuuri teaduskond
- Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria
- ma
“Filmide maastikud kui ühiskondlike normide ning väärtuste kujundajad ja lammutajad. Mängufilmide Roma (2018) ja Güeros (2014) analüüs”
Supervisor: Gregor Taul
Käesoleva lõputöö “Filmide maastikud kui ühiskondlike normide ning väärtuste kujundajad ja lammutajad. Mängufilmide Roma (2018) ja Güeros (2014) analüüs” peamiseks eesmärgiks on mõista filmide maastike rolli arvamuste ja eelarvamuste kujunemisel Mehhiko ühiskonna ja selles peituvate sotsiaalsete mõistete ja väärtuste suhtes, analüüsides mängufilme Roma (2018) ja Güeros (2014). Filmigeograafia alal leiduvate teooriate abil saab analüüsida neis mängufilmides kajastatud erinevaid maastikke ja olustikke.
Filmigeograafia on filmiõppe haru, mis käsitleb filme nii kultuurilise väärtusega tekstina ja ka eraldiseisva kultuuriväärtusena. See vaatleb maastike kajastamist läbi mitme vaatenurga. Näiteks subjektiiv-individuaalsed vaatenurgad ja keeleteadus, mis aitavad paremini mõista inimese tegevusi ja suhestumist tema keskkonnaga (Lukinbeal ja Zimmermann 2006: 315). Essees “Introduction: Engaging Film” [Sissejuhatus: Sisenemine filmi] (2002), märkisid geograafid Tim Cresswell ja Deborah Dixon, et filmigeograafia lähenemine mängufilmide analüüsimisele ei kajasta filme “kujutistena meele vahetus väljenduses, kuid pigem ühiskondlike protsesside ajutise kehastusena, mis pidevalt ehitavad ja lahkavad meid ümbritsevat maailma” (2002: 4). Selle lähenemise kaudu võimaldab filmigeograafia meil kahelda sellise väljenduse võimus ja ideoloogias ning juhib meid läbi filmi ja seda saatvate geograafiliste omaduste suhte. See võimaldab näha filmide maastike olulisust ühiskondlike standardite ja väärtuste kujunemisel ning arenemisel.
Käesolev uurimistöö kasutab filmigeograafia kontinuumi, mille kaks poolt on transaktsionalism ja postmodernism; ning semiootikat seletamaks, kuidas kinomaastikud on ideoloogilise laenguga, toetamaks ja õõnestamaks ühiskondlikke ideid, väärtusi ja rolle. Käesoleva lõputöö jaoks kasutame transaktsionalismi teoreetilise alusena, mis uurib isiku ja ümbruse vastastikust mõju. Postmodernismi peamine roll on uurida sotsiaalteooriat, mis keskendub individuaali raamivatele ja mõjutavatele struktuuridele ja ideoloogiatele (Kennedy ja Lukinbeal 1997: 37). Kasutades neid kahte raamistikku, püüab see kontinuum koondada individuaalsed mõtted ja teod, ning ühiskondlikud struktuurid ja väärtused, mis suunavad neid mõtteid ja tegusid.
Teine lähenemine Roma ja Güeros’e maastike analüüsimiseks on semiootika. Kasutades semiootilist tekstipõhist lähenemist, on võimalik mõista kuidas filmide maastikud loovad sotsiaalseid ja kultuurilisi arusaamasid. Tekstipõhise lähenemise peamine roll käesoleva uurimistöö koostamisel on aidata Roma ja Güeros’e maastike poolt vihjatud metafooride tähendust lahti mõtestada. Niiviisi saab selgeks, et teostes kasutatud filmidetailid, näiteks kaamera liikumine ja kaadrinurgad, ei olnud juhuslikult valitud, vaid nende eesmärk oli luua maastikku rohkem tähendust – seeläbi luues täpsema tähenduse ka Mehhiko ühiskonna lahtimõtestamisel.
Filmide maastikud loovad keeruka sümbioosi nähtavatest, kuuldavatest ja liikuvatest omadustest, mis võimaldab individuaalset tõlgendust ja kultuurilist mõistmist. Roma puhul keskendub analüüs peamiselt helilisele ja visuaalsele maastikule, kaameratööle ning maastikust vihjatud metafooridele. Güeros’e puhul on helimaastik pidevas muutumises läbi mittediegeetilise muusika ja järsu vaikuse, visuaalset maastikku saadab kodeeritud kultuuriline keel; võimendades maastiku mõju, kui seda saadab hoolikalt valitud släng.
Selle lõputöö struktuur jaguneb neljaks peatükiks: esimene peatükk seletab teoreetilist raamistikku; teine ja kolmas peatükk on vastavalt mängufilmide Roma ja Güeros analüüs; neljas peatükk on nende kahe mängufilmi võrdlev analüüs. Järeldus arutleb ka lõputöö tulemust — filmide maastike rolli normide ning väärtuste kujundajate ja lammutajatena Mehhiko ühiskonna suunal. See viitab, et Roma ja Güeros’e maastikud ei eksisteeri ruumina ainult meelelahutuse tarbeks, vaid ka Mehhiko ühiskonna ülesehituse mõistmiseks. Roma ja Güeros’e maastikud on ideoloogilise laenguga asukohad, mis toetavad Mehhikos leiduvaid ühiskondlikke ideid, väärtusi ja rolle; mis seeläbi mõjutavad publikut looma või kujundama oma arvamust Mehhiko ühiskonnast.