Kristiina Aarna

• Light Turquoise
• Juhendaja(d): Laura Kuusk, Reimo Võsa-Tangsoo
• Video heliga, 11 min. 8 sek.

Antud videoteose oluliseks lähtekohaks on minu viimase aasta elukoht – Mustamäe. Videoteos sisaldab erinevaid kaadreid, mida olen filminud oma kodus ja selle lähiümbruses. Kolides Mustamäele lootsin sealt  leida mingit anonüümsust, millest varasemalt puudust tundsin. Mind on huvitanud linnaosa dünaamika ja üksikisiku toimetulek keskkonnas, kus jagatakse ruumi sadade naabritega, ilma neist kedagi  tundmata. Oma töös saatsid mind ilukirjanduslikud mõjutused Mati Undilt, Arvo Valtonilt, George Perecilt ja Marusja Klimovalt. Esimesed kaks neist kirjeldavad 1970ndate Mustamäed, mil tegemist oli siiski veel „uue” linnaosaga, kuid selgelt on tunda  autorite võõrandumust oma keskkonnast. Klimovat lugedes visandusid mulle  90ndate meeleolud, mida Mustamäel (või ükskõik millises magalarajoonis) sageli kohtan. Pruugib vaid minna majatagusesse TIPI poodi  ja kohe ongi 90ndad platsis. Muutunud on vaid vaateväljas olevate  autode hulk.Filmisin oma lähiümbrust, millega igapäevaselt seotud olen (vaade aknast, vaade pargile, vaade kirjutuslauale). Teosel puudub ajaline narratiiv. Selline hüplik „kaadrite vahetus” kirjeldab hästi minu selleaegset igapäevast toimetulekut isolatsiooniga, mille käigus võimendusid  kõik paneelmajale omased „võlud” – ruumipuudus, õhukesed seinad ja naabrite vaheline ükskõiksus.Tekst, mis teoses esitamisele tuleb, põhineb 2020 aasta kevade päevikusissekannetel.