Jõnn Sooniste
- Arhitektuuriteaduskond
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
- ma
- Raamatukogu/ Meediateek - otsides tasakaalu
- Juhendaja(d): Martin Meilioranski, Raul Kalvo
- Illustratsioonid ja audiovisuaal
Viimase kahekümne aasta jooksul on rahvaraamatu kogu Eestis läbi teinud suure muutuse digitaalsete vahendite kasutusele võtmise suunas. Süstemaatiliselt on integreeritud erinevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Samal ajal on Eesti keelde ilmunud uus sõna – meediateek, mida võib mõista kui meediumite kogu. Raamatukogu ei ole enam ainult raamatute kogu ruumis. Tehnoloogia annab meile võimaluse teadmiste peegeldamiseks. Me mitte ainult ei tarbi informatsiooni, vaid panustame selle tekkesse üha suuremal määral. Tänu tehnoloogia arengule toimib see protsess kiiremini ja tootlikumalt kui kunagi varem.
Mitte kõik ei saa selles keskkonnas hakkama. On tekkinud uued probleemid, millega ühiskond peab tegelema. Ka siin on raamatukogul võimalus inimesi aidata: nii otseselt ehk erinevaid koolitusi läbi viies ja tehnoloogiad tutvustades kui ka kaudselt, luues koha, kus olla ja aega veeta. Tänaseks on raamatukogu igas mõttes avalik institutsioon. See on koht, kuhu kõik on oodatud. Mitte alati ei ole see nii olnud. See areng on toimunud sammhaaval alates esimeste rahvaraamatukogude avamisest. Seda vabadust on võimalik ära kasutada, et leevendada pingeid, mis ühiskonnas juba eksisteerivad. Tallinnast on saanud sissetulekute poolest üks Euroopa ebavõrdseimaid pealinnu. Endiselt leiab aset gentrikatsioon ja valglinnastumine. Elamualad Tallinna ümber jäävad linna arengust maha. Olukorra muutmisel on kogukonnal kandev roll. Rahvaraamatukogul on võimalus olla selle kogukonna sõlmpunkt. Uued raamatukoguhooned Tallinna elamualade keskustes võiks olla üks viis, kuidas ühtlustada Tallinna linnaosade elukvaliteet.
Laagna haruraamatukogu andis võimaluse kõnealust ideed ruumiliselt mõtestada. Teiseks, oli eesmärk luua raamatukogu, mis sobiks just Lasnamäele. Laagna asukoha spetsiilisus mängis lõpliku lahenduse kujunemisel suurt rolli. Sel mikrorajoonil on väga selge identiteet ja keeruline minevik. Eesmärk ei olnud seda lõhkuda, vaid luua uus kvaliteetne keskkond, kuhu inimestel oleks kodu lähedal minna. Lasnamäe kortermajad ei moodusta traditsioonilisi kvartaleid ja elamuala keskel ei teki selgeid tänavaid. Hoovidest käiakse läbi, autosid pargitakse, kus võimalik, ja vaatekoridorid on küllaltki piiratud. Selles keskkonnas kerkib esile just Laagna tee visuaalne kvaliteet: n-ö. magistraali läbilõige tihedast elukeskkonnast. Antud töös on tähtis, et see pilt jõuaks ka raamatukogu külastajani. See vaade avaneb kogu teenindussaali ulatuses otse paejärsaku servalt. Ehk loob selline raamatukogu võimaluse Laagnat näha uuel viisil.
