Egle Mikko

Käesolev magistritöö keskendub ennekõike Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluva puitpolükroomse ehisseina konserveerimiskontseptsiooni väljatöötamisele ning praktiliste konserveerimistööde läbiviimisele. Konserveerimiseesmärgi püstitamise tegi keeruliseks asjaolu, et algselt värvikirev originaalpolükroomia on mingil ajahetkel kaetud sekundaarse valge värvikihiga. Polükroomia seisukord võis hinnata väga halvaks: valge ülemaaling oli pinnalt üles kerkinud, põhjustades originaalpolükroomia kadusid. Seega tuli teose väärtuspõhise analüüsi põhjal välja selgitada, kas teose algse viimistluse säilimiseks tuleb sekundaarne polükroomia kihistus eemaldada. Magistritöös on olulisel kohal ka uurimustöö, mille eesmärk oli luua põhjalikule analüüsile põhinevaid hüpoteese teose päritolu, funktsiooni ja meistritöökoja kohta.
Selleks teostati põhjalik teose kirjeldus, tisleri- ja puunikerdustehnikate ja ikonograafilise programmi analüüs ning viimistlus kihtide uuringud. Meistritöökoja välja selgitamiseks analüüsiti 17.–18. sajandivahetuse tähtsamate meistrite loomingut võrdluses ERMi objektiga.

Uurimistöö tulemusena võib väita, et tõenäoliselt on tegemist 1700–1710. aastatest pärineva epitaafi või epitaafretaabli osaga. Teose originaalpolükroomia puhul on kasutatud lüstermaalinguid ning marmoriimitatsiooni. Teose keskel olevasse ovaalsesse raamistusse kuulus tõenäoliselt puittahvlile maalitud „Ristilöödud Kristuse“ pilt. Nikerdustehniliste võrdluste põhjal atribueeriti teos Joachim Armbrusti töökojale. Tuginedes uurimustöös teostatud viimistlusuuringutele ning Barbara Appelbaumi sõnastatud väärtushinnangutele ja „ideaalse seisundi“ määratlusele võeti konserveerimiseesmärgina vastu otsus eemaldada valge ülemaalingu kiht ning avada säilinud algne viimistlus. Magistritöö viimased osad annavad ülevaate objekti konserveerimisprotsessist ja selle võimalikust hoiustamis- ning eksponeerimislahendustest.

Konserveerimistööde osas püstitasin teose konserveerimiseesmärgi, mille jaoks analüüsisin objekti väärtusi. Kunstilise- ja esteetilise väärtuse seisukohalt leian, et algne värvikihistus on laguneva ülemaalingu kihi kõrval olulisema rolliga. Originaalpolükroomia räägib loo maalikunstniku ja puunikerdaja algsest visioonist, heites valgust teose esmasele väljanägemisele, mis on ülemaalingute tõttu jäänud varasemalt varjatuks. Konserveerimiskontseptsiooni sõnastamiseks kasutasin ERMi konservaatori Mariliis Vaksi magistritöös (“ERM’i kogudesse kuuluvate kohtukullide konserveerimismudel”) väljatöötatud otsustuspuu mudelit, mille osana määratlesin objekti ideaalse seisundina selle avatud originaalpolükroomia. Praktilise konserveerimistööna võtsin ette ulatusliku ja pikaajalise valge värvikihi eemaldamise protsessi.

Konserveerimistöödest võtsid kolleegide kõrval osa ka Kõrgem Kunstikool Pallase konserveerimiseriala tudengid kelle abiga sai puhastatud ja kinnitatud kõigi 33. detaili originaalpolükroomia. Konserveerimistööde osana kasutasin skulptuuride kattelakina vesidispersioonil akrüülpolümeeri, Medium for Consolidation (MfK). MfK’d ei ole varasemalt Eestis kattelakina kasutatud, mistõttu teostasin eelnevalt katsed,
et välja selgitada selle omadused kattelakina kõrvutades seda konserveerimislaki akrüülvaigu Paraloid B-72’ga. Katsete tulemusel võib tõdeda, et MfK on oma omaduste poolest kaitsva kattekihina kandmiseks sobilik.