Edvard Hiietam
- Disainiteaduskond
- Moedisain
- ba
- Emperors of Solitude
- Juhendaja(d): Piret Puppart
Ruum, kust vastu peegeldub pastelsed toonid, vastastikused tunded, hämarad koridorid ja trepid, lõputult pikad, segadus.
Sinu hingamine, rahulik. Voodi, kus oled sunnitud olema pikali, akendest sisenev soe kuid hirmutav valgus, mida tahaksid paitada.
Neutraalne on see paik. Kuidas olla? Kuidas eksisteerida? Kõrged laed, lõppu ei paista.
Aeg iseendale, eemal seismine hetkes, kõrvaltvaataja pilk.
Kõik on pausil, paus argipäevast kui karantiin, tunnen, et paranen. See pehmus, toetav ja lohutav. Ta toetab rasketel hetkedel.
Fotograaf: Kertin Vasser
Meik: Mari-Ly Kapp
Modell: Alan Solonchuk (SAGE Management)
Isoleeritust soosivad suured ja õhulised vormid annavad edasi kaheplaanilist maailma loomist millegi uue ja vana vahel. Suursugune siluett, mis kaotanud justkui aru, ja kangas, mis dekoreeritud mitmetähendusliku tikandiga. Elujoone rütm. Venitatud karakterid, puiklevad keiserlikul sammul ruudulistel plaatidel läbi takistuste vabaduse poole. Majesteetlik hetk. Kas pole see mitte sujuv üleminek läbi takistava ruumi uue ja värske poole, kus toimub mürgi poolt mõjutatud keskkonna ja hingamisruumi taaselustamine?
Ammutasin inspiratsiooni siinsetest haiglatest ja selle ümbrusest. Hiiglaslikud hooned, mastaapsed vestibüülid, teenindav personal ja …üksindus, mis võtab maad. Mind paelus meditsiinilises elus kasutatavate materjalide taust. Suuresti kasutatakse keskkonnale koormavaid ühekordseid tarvikuid või on pesemistsükkel kliinilisest ettekirjutustest lähtuvalt äärmiselt tihe. Keskmiselt viibivad patsiendid haiglas 1-3 päeva, mis tähendab seda, et näiteks üks komplekt voodipesu võib sattuda pesutsüklisse kuni 200 korral aastas. Seda ei pea vastu ka enamus rõivaid (töötajate vormiriietus ja patsientide pidžaama), mis teatud kohtadest kulumise või rebenemise tõttu tekitavad linade kõrval püsivaid ja arvestatavaid jääkmaterjalide koguseid.Viimasele aitab kaasa toodetud materjalide kvaliteedi langus, mida varasemalt toodeti Eestis, küll aga nüüd kolmandates riikides. Seepärast otsustasin anda enda panuse ja kogusin kokku võimalikult mitmest haigla asutusest (Raplamaa Haigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla) mahakandmisele mõeldud materjalid. See on nö taastuv ressurss, mis leiab uue elu läbi materjali manipulatsiooni ning millest kollektsioon saab alguse.