Otsi lõpetajat:

Berit-Bärbel Rebane

  • Kunstikultuuri teaduskond
  • Kunstiõpetaja
  • ma
  • Kaheksanda klassi õpilaste visuaalse päeviku kasutamise kogemus enesemääratluspädevust ja eneseväljendust toetava töövahendina
  • Juhendaja(d): Eve Kiiler, Margot Kask

Magistritöös käsitletakse visuaalsete päevikute rolli eneseväljenduse julgustamisel ja enesemääratlus- pädevuse arendamisel.

Uuringu tuumaks on 26 kaheksanda klassi õpilase viie nädala pikkune visuaalse päeviku kasutamise kogemus. Õpilaste ülesandeks oli pidada visuaalset päevikut ja teha vähemalt 12 sissekannet. Õpilastele pakuti 17 endasse- vaatavat teemat, kuid neil oli ka vabadus luua oma teemasid või kasutada päevikuid vastavalt oma vajadustele. Osalenud õpilaste kasutuskogemust koguti kahe järeluuringu abil.

Ehkki suurt osa uurimistööst mõjutas riiklik eriolukord, andsid tulemused ülevaate sellest, kuidas kunstiõpetajad saaksid rakendada visuaalse päeviku ülesannet, et toetada õpilaste loovat eneseväljendust. Viie nädala möödudes täheldati, et õpilased said iseendaga paremini tuttavaks, sest kirjutamise ja visuaalse väljenduse kombinatsioon toetas neid eneseteostuse teekonnal.

Magistritöö esimene, teoreetiline osa hõlmab visuaalsete päevikute olulisust ning psühholoogilisi ja eneseteostuse vajadusi, mida need täidavad.

Teoreetilisele osale järgneb kasutatud uurimismetoodika selgitamine, uurimistöö etappide tutvustus, küsitluste raames saadud õpilaste vastuste analüüs ja tulemuste põhjal tehtud olulisemad järeldused.

Kokkuvõtteks toob uurimistöö välja, kuidas visuaalsed päevikud saavad olla kunstiõpetajatele lihtsalt kättesaadav ja paindlik tööriist õpilaste eneseväljenduse toetamiseks ning elukestva õppe ja eneseteostuse toetamiseks.

Valimi piiratusest tulenevalt ei saa uuringust teha laiapõhjalisi ning kaugeleulatuvaid järeldusi. Siiski näitab uurimus edukalt visuaalse päeviku väärtuslikkust töövahendina, mis võimaldab kunstiõpilastel ennast vabalt väljendada, süüvida enda sisemaailma. Lisaks pakub see kunstiõpetajatele häid võimalusi õpilaste julgustamisel ning juurdekasvuuskumuse arendamisel.

Uuring on hõlpsasti korratav ning järgmiste sammudena sobiks fookusgrupi intervjuude läbiviimine, et saada õpilastelt konkreetseid ettepanekuid töövahendi parendamisel ning infot nende eelistuste kohta. Samuti tasub korduvalt tagasi pöörduda valimi juurde, et kaardistada pikaajalise visuaalse päeviku pidamise mõju osalenute enesemääratluspädevuse ja loovale eneseväljendusele

Autori joonis 1. Leping endaga
Autori joonis 2. Visuaalse päeviku soovitud ülesehitus ja mängureeglid
Autori joonis 3. Visuaalne kirjaoskus ja jäädvustatud uitmõtted
Autori joonis 4. Konsumerismi kriitika, ühiskonna peegeldamine
Autori joonis 5. Kujutamatu kujutamine
Autori joonis 6. Turvaline keskkond erinevate tehnikate katsetamiseks
Autori joonis 7. Sisemise motivatsiooni toetamine või vähemalt välise motivatsiooni meelde tuletamine
Autori joonis 8. Diskreetne töövahend aitab endast välja saada kahtlused, hirmud, ärevuse. Visuaalne päevik kui paberist psühholoog
Autori joonis 9. Visuaalse päeviku mõttekaart
Autori joonis 10. Visuaalse päeviku pidamine pedagoogilise põhipraktika ja magistritöö kirjutamise ajal aitas püsida õpilastega samal lainel, kutsuda paber mängule, olla lõbus ja veidike rõve