Carolyn Rennu
- Arhitektuuriteaduskond
- Arhitektuur ja linnaplaneerimine
- ma
- Viljandi järveäärse ala defineerimine. Koha väärtuste ja identiteedi rakendamine väikelinna planeerimisel
- Juhendaja(d): Andres Alver ja Douglas Gordon
Viljandi seisab silmitsi vananeva ja kahaneva elanikkonna probleemiga nagu paljud teisedki Eesti väikelinnad. Samas on linnal mitmeid potentsiaale: rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted & üritused, kõrghariduse pakkumine, rikkalik kultuur ning linna ümbritsev erakordne loodus & maastik. Viljandi järv on justkui linna identiteediks, mille järgi ka võõras linna ära tunneb.
Ajalooliselt on Viljandi alati ihaldanud sisemaa suvituslinnaks olemist, aga siiani pole seda staatust välja teeninud. Mõne aasta pärast valmib Viljandi järve kaldale ammu oodatud spa hotell, mis võib anda järsu tõuke Viljandile nii suvituslinnaks saamise kui ka aastaringselt reisisihtkohaks olemisel.
Viljandi järve äär on nii elanikule kui ka külastajale meelispaik, aga sealne tegevusväli on pigem hooajaline ning spordile suunatud. Argipäevane Viljandi on ajaga eemaldunud järve-äärsest alast kuna kesklinn on vanalinna servast liikunud rohkem peatänava äärde.
Magistriprojekti eesmärk on tugevdada ühendusi kesklinna ja järve vahel ning hajutada järve-äärset kasutusala tulenevalt uuest spa hotellist, andes võimalusi hooajavälisteks tegevusteks.
Järve ja linnakeskme vahel on 4 ühendust. Pikk tänav ja Trepimärgi ühenduvad järve äärega vanalinnast. Tartu tänav vanalinna servast. Need ühendused on kõik omapärased ja toimivad sealses vanalinna kontekstis. Hariduse tänav on nendest ühendustest kõige metsikum, aga saab kokku kesklinna/peatänava otsaga ning möödub mitmetest tähtsatest hoonetest ja paikadest nagu Ugala teater, Viljandi Gümnaasium, Viljandi mõis, lauluväljak ja lossimäed. Hariduse tänav on sotsiaalselt kõige ebakindlam ühendust neist neljast, aga selle äärde on juba praegu valmimas üks kortermaja.
Hariduse tänav ühendub kesklinna osaga/ peatänava servaga, mille kasutusala on hõredam, aga kus on mitmeid potentsiaalseid krunte, et kesklinn saaks areneda suunas, kuhu jääb turg ning tulevane haiglahoone, mis tekitavad sealsel alal suurema sotsiaalse osa linnast. Arendades kesklinna ala Hariduse tänava suunal, peatänava ja Valuoja rohekoridori vahelisel alal, lisame alale kasutus- ja liikumistihedust, mis aitab suunata liikumist mööda Hariduse tänavat kesklinna ja järve vahel. Aktiveerides Hariduse tänava, anname juurde ühenduse, mis on otseselt seotud argipäevase osaga linnast ning mida mööda on mugav liikuda erinevate kergliiklusvahenditega kuna teekond on lauge võrreldes teiste peamiste ühendustega.
Hariduse tänav ühendub Rannapuiesteega, kuhu suunduvad ka teised kolm olemasolevat ühendust. Rannapuiestee planeerimine rannapromenaadiks muudab sealse liikumise mitmekülgsemaks ning annab põhjuse ringliikluseks erinevate ühenduste vahel.
Magistriprojekt planeerib kesklinna poolsesse osasse mitmeid uusi kortermaju, äri- ja büroopindasid ja spordikeskuse. Kaasajastab olemasoleva turu ning pakub välja olemasolevasse Kaubamaja hoovi parkimisplatsi asemele magistriprojektis planeeritud büroo-/ärihoonete ja spordikeskuse vahele väljaku/pargi.
Hariduse tänava algusesse, Viljandi gümnaasiumi vastu, on planeeritud uued büroohooned olemasolevate nõukogudeaegsete hoonete asemel ning ühiselamu õpilastele. Planeering jätkab Hariduse tänavale planeeritud kortermajade rida ning lisab teekonnale, Natura 2000 looduskaitse alasse vastutustundlikult uued väikeelamud, jättes Lossimägedepoolne kaitseala puutumata, et anda teekonnale sotsiaalset kontrolli.
Järve äärde planeeritud väikeelamute krundid ning Huntaugu mäele planeeritud kortermajad toovad järve äärde juurde kriitilist massi, et suurendada sealset liikumist aastaringselt. Järve ja kesklinna vahel tugevdatud ühendus ning järve äärde juurde loodud elamuühikud loovad eeldused planeerimaks järve äärde avalik hoone, mis on mõeldud vaba aja veetmiseks ning erinevate sotsiaalsete tegeuvuste jaoks aastaringselt.
Sisemaa suvituslinnaks saada ihkav Viljandi vajab ka terviklikku rannajoont. Magistriprojekt planeerib uue rannahoone ja sillad nii päikesevõtuks kui ka vette minekuks. Rannahoone pakub tegevust ka talveks laenutades näiteks uiske, et järvele tehtud uisurajal uisutada.
Teisele poole kallast on magistriprojektis planeeritud hansalinna ja ordulinnuse ajalookeskus, millelt avaneb vaade Lossimägedele ning seetõttu on ka nende vaheline ala hoonestuseta jäetud. Ajalookeskusesse viib ranna-alalt vastu kutsutud Viljandi paadimees.
